Tegelikkuses aitab päikesekreem vaid ärapõlemise vastu, melanoomi see ära ei hoia, seletas nahaarst Ave Vahlberg ERR-i uudisteportaalile. Melanoomi tekitab siiski ultraviolettkiirgus ja päikesekreem selle eest ei kaitse, olgu ta päikesekaitsefaktor milline tahes.
Lisaks tekib 75% melanoomidest nii-öelda tühja koha peale ehk mitte sünnimärgist. "Kui inimesed märkavad oma kehal midagi uut, mis ei sarnane olemasolevatele moodustistele, siis peab seda kindlasti arstile näitama," manitses Vahlberg. Tema sõnul ei pea tingimata olema tegemist kasvava moodustisega, melanoom võib olla ka värvi, kuju või konsistentsi muutev.
95% varases staadiumis avastatud melanoomidest on ravitavad. Iga kahekümnes lõppeb aga surmaga. "Melanoomi loetakse kõige agressivsemaks kasvajaks inimesel üldse," ütles Vahlberg. Esimesest staadiumist edasi arenenud melanoomi on raskem - kui mitte võimatu - ravida.
Melanoom ehk pigmentkasvaja tekib enamasti naha pinnal. Kui sellest õigeaegselt lahti ei saa, liiguvad vähirakud lümfi ja verega üle terve keha laiali, kus nad moodustavad omakorda kasvajaid. Lootust, et melanoom ise ära läheb või väiksemaks muutub, ei ole.
On teada, et päikese käes viibimine ja eriti solaariumis päevitamine on kõrged melanoomi riskitegurid. Mõnikord on melanoom teinud aga nn pesa mõnele limaskestale või lausa silma sisse, hoolimata sellest, et päike sinna ei paista. Ka naha pinnale võib melanoom tekkida ilma märkimisväärse ultraviolettkiirguseta, ent sel juhul ei oska arstid täpset põhjust öelda. "Arvatavasti on seal taga geneetika, aga adekvaatset informatsiooni pole," rääkis Vahlberg.
2007. aasta andmete järgi esineb Eestis melanoomi 14,5-l naisel ja 7 mehel 100 000-st. Naistel tekivad melanoomid pigem säärtele, meestel seljale. Arsti juures kontrollis käivad aga naised rohkem. "Kogu maailmas on probleem see, et mehed jõuavad arsti juurde liiga hilja," ütles Vahlberg.
Artikkel ilmus Rahvusringhäälingus ja on leitav siit.