Psoriaas on tundmatu etioloogiaga krooniline põletikuline nahahaigus, mis kahjustab nahka, küüsi ja liigeseid. Haigus kulgeb ägenemiste ja remissioonidega ning seda põeb 1–3% rahvastikust. Haigus võib avalduda igas eas, kuid sagedamini vanuses 15–20 aastat ning seejärel 50.–60. eluaastatel.
Psoriaas on geneetilise eelsoodumusega peamiselt Th1 ja Th17 rakkude põhjustatud immunoloogiline haigus, mida kliiniliselt iseloomustab epidermaalne hüperplaasia ja põletikuline infiltraat nahas. Ehkki haigus avaldub eelkõige nahal, on psoriaasihaigetel täheldatud südame-veresoonkonnahaiguste suurenenud riski, mis viitab psoriaasi süsteemsele olemusele.
Vaatamata sellele, et kaasuvad haigused halvendavad oluliselt patsiendi tervist ja elukvaliteeti, on nad psoriaasi korral sageli aladiagnoositud ning alaravitud. Nüüdisajal peetakse oluliseks psoriaasi varajast ning tõhusat põletikuvastast ravi, mis võimaldab mõjutada kroonilise haiguse süsteemset olemust.
Täismahus artikkel on loetav Tartu Ülikooli lehel.