Ei ole suur liialdus öelda, et maailma arstid on viimasel ajal vägagi mures meeste tervise pärast. Sedakorda on probleemiks tõusnud nahavähk. Nahavähi levimus on terves maailmas suurenenud, Eestis on viimase 20 aasta jooksul nahavähki haigestumine kasvanud naiste hulgas kaks korda ja meeste hulgas kolm korda. Seejuures oli 2007. aastal, mille kohta on Eesti Vähiregister andnud viimased andmed, naiste haigestumus meeste omast kaks korda kõrgem.
Elanikkonna levimusuuring Saksamaal
“Aastatel 2003–2007 viidi Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal nahavähi avastamiseks läbi sõeluuring ehk skriining, mis hõlmas 1,6 miljonit inimest vanuses 50 pluss,” räägib Ida-Tallinna Keskhaigla Tõnismäe polikliiniku nahaarst Ave Vahlberg. “Sedavõrd ulatuslikku lausuuringut pole seni tehtud üheski maailma nurgas.”
Doktor klõpsib arvutiekraanile üha ilmekamaid graafikuid. Kui noorte naiste nahavähki haigestumine terves maailmas näitab nii aastatelt kui ka vanuseliselt kasvutendentsi, siis midagi kummalist juhtub meestega vanuses 50. Naiste nahavähki haigestumine jätkab rahulikku kasvutendentsi, aga meeste haigestumus teeb järsu hüppe üles.
“Just seepärast võetigi Saksamaal vaatluse alla üle 50aastased. Sõeluuringu tulemus oli see, et melanoomi ehk pigmentkasvaja varajase staadiumi diagnoosimine paranes 26 protsendilt 43-le. See on varane mitteinvasiiv-ne vähk, mis paikneb naha esimeses kihis, mis ei anna siirdeid ja millest inimene paraneb. Varajase invasiivse melanoomi avastamine paranes 29 protsendilt 83 protsendile.”
Põhjust, miks selliseid lausuuringuid rohkem ei tehta, pole Ave Vahlbergi sõnul raske arvata. Mõõdame ju kõiki asju rahas – paraku raha väljakäimise hetkel. Arvestamata, et vähi varajane avastamine hoiab tegelikult riigi meditsiinile kuluvat raha tohutult kokku. “Loomulikult on iga võidetud elu hindamatu, aga ka kaugelearenenud vähi ravi on riigile väga kallis. Ma arvan, et inimelu ei saa rahas üldse mõõta,” räägib Ave Vahlberg.
Mehed arsti juurde ei lähe
Üldine tendents kogu maailmas ja Eestis on dr Vahlbergi sõnul selline, et noored naised haigestuvad nahavähki rohkem, aga nad käivad ka varmalt arsti juures kontrollis. Vähk avastatakse varases staadiumis ja nad saavad terveks.
Mehed seevastu arsti juurde ei lähe. Eelkõige on neil nahavähki raskem avastada, sest see algab meestel tavaliselt kas seljast või peast. Aga kui paljud mehed uurivad kahe peegliga oma selga?
Ave Vahlberg usub, et arvestades meeste peaaegu olematut enesevaatluse oskust ja tahet, oleks abi perearsti n-ö juhuslikust avastusest.
Kuid kui inimene märkab, et tema kehale tekib midagi uut, mis kasvab kiiresti, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Uusmoodustis kehal ei tähenda ilmtingimata vähikollet, aga selle diagnoosimine võib päästa elu. Kui ootate klassikalise nahavähi kõigi tunnuste ilmumist, võib olla juba hilja.
Samuti tuleks jälgida muutusi neevuste (sünnimärkide) suuruses, värvuses ja pinnas. Kui neevuse mõõtmed suurenevad kiiresti, see kaob või ilmuvad uued värvivarjundid, kui toimub kasv tasapinnas, moodustub sõlm – ka neil juhtudel peaks pöörduma arsti poole.
Mida nahaarstid nahalt otsivad? Melanoomi ja teisi nahakasvajaid: basaalrakk-kartsinoomi või lamerakk-kartsinoomi, mis võivad olla pigmenteerunud või mitte.
“Lamerakulisel vähil on absoluutne seos kumulatiivse päikeseenergiaga ning tekib inimestel, kes viibivad oma elu jooksul palju väljas, kas siis spetsiaalselt päevitades või tehes tööd. Seepärast nimetatavad arstid päikese käes viibivate inimeste päikesele avatud kehaosi vähistumise väljadeks. Nahapinna muutuste foonil võivad vähirakud kergesti areneda.”
Dr Vahlberg toonitab, et inimese parim riietusese on peakate. Sest see annab päikese eest varju. Noored lapsevanemad oskavad oma last juba päikese eest kaitsta, kuid seda ei saa öelda keskealiste meeste kohta. Maailmas on teada, et elukutse poolest on nahavähile kõige rohkem vastuvõtlikud maantee-, eriti asfalditöölised ja aednikud.
Paraku on meie kehakatmise mood ja oskus muutunud kehakatete vähenemise suunas.
Solaarium on naha suurim vaenlane
“Alates 2009. aastast on maailma terviseorganisatsioon kuulutanud solaariumi kõige enam kartsinogeenset kiirgust emiteerivate aparaatide hulka,” räägib Ave Vahlberg. “Lätis ja Leedus reguleeritakse solaariumi kasutamist riiklikult, kuid Eesti Vabariigi seadused piiranguid ei sea. Solaariumi tegutsemisluba saadakse omavalitsusest ja äri võib alata.
Lätis ja Leedus on alaealiste pääs solaariumisse keelatud. Lapsepõlves saadud nahapõletused on edaspidise elu suhtes kõige ohtlikumad. Saksamaal on juba lasteaias kavas terviseõpetus, mille käigus räägitakse ka ultraviolettkiirgusest. Teavitus solaariumi kahjulikkuse kohta tervisele peaks olema solaariumi seinal nagu hoiatus suitsupakil.“
Doktor möönab, et õnneks on naisteajakirjade kaudu jõudnud noorte naisteni teave naha kontrollimise vajalikkusest. Kuid kus on need meesteajakirjad, kus mehi nahavähi eest hoiatatakse?
UV-kiirguse kaitset sisaldavaid kosmeetikume toodetakse juba 1950. aastatest. Ometi pole täheldatud, et nahavähki haigestumine oleks nende aastatega vähenenud. “SPF-kreemid hoiavad ära päikesepõletusi, aga kui inimene põletust ei näe ja valu ei tunne, viibib ta kauem päikse käes ning võib saada kiirguse üledoosi. See ei tähenda, et SPF-tooteid ei peaks kasutama,” manitseb doktor. “Kasutada tuleks nii kaitsekreeme kui ka kanda rohkem keha katvaid riideid.”
Ometi tunnistatakse, et meie kliimavööndis on paljudel inimestel D-vitamiini defitsiit. Dr Vahlbergil on siingi oma seisukoht: “D-vitamiini puuduse korral tuleb seda apteegist juurde osta.
On selge, et meie põhjamaine heledanahaline inimtüüp, kelle nahk alailma ära põleb, kelle kehal on üle saja neevuse ja peres on esinenud melanoomi, peaks päikesekiirgusest hoiduma.”
Doktori soovitusel võiksid melanoomiriskiga inimesed juba 6 UV-indeksi puhul toas püsida. “Kui oled sündinud valgena, ole valge, võiks olla inimeste käitumise printsiip. Aga paraku tahab valge inimene end kas või surnuks päevitada ja tumedanahaline end valgeks pleegitada. Ka igasugused emigreerumised võivad tekitada probleeme. Kui väga karm olla, võiks öelda, et ela õigel maal ja püsi oma nahavärvis.”
Müüdid ja riskitegurid
Üks suurimaid müüte, mis inimeste seas levib, on uskumus selle kohta, et kirurgiline sekkumine vallandabki haiguse.
“Olenemata prognoosist ehk siis ka juhul, kui tegu on kaugelearenenud kasvajaga, mille siirded kehas laiali, on reegel, et algkolle eemaldatakse. Muidu see kehapiirkond lihtsalt laguneb ära. Inimesele võib aga jääda mulje, et haiguskolde eemaldamine tekitas siirded. Kirurgiline operatsioon ei halvenda ühegi haiguse kulgu.”
Väär on arusaam, et kui päikese kätte minnes kleebin sünnimärgid kinni, siis olen UV-kiirguse eest kaitstud. UV-kiirgus mõjutab kogu keha.
Arvatakse, et solaariumi külastamine enne lõunamaareisi annab teatud kaitse UV-kiirguse vastu. Ka see ei vasta paraku tõele.
Dr Vahlbergi sõnul on nahavähi tekke riskiteguriks üle 100 neevuse kehal, atüüpiliste neevuste olemasolu, melanoom perekonnas, väga suured neevused sündimisel (üle 7 cm). Vajalik on teada, et inimesel võib melanoom ka korduda.
Kellel on kehal üle 30 neevuse, peaks 1–2 korda aastas laskma end uurida digitaalse dermaskoopia meetodil.
Kohe-kohe saabub meie kliima ilusaim ja kõige soojem aeg – käitugem siis päikest nautides terviseteadlikult.
Artikkel on leotav ka W3 portaalis.